Hommikul sai nii kaua magatud....mulle ikka istuvad õhtused vahetused. Ärkasin alles 11 paiku ja kobisin dushi alla ning siis hommikusöök ja 13 ajal poodi haiglasse süüa ostma ja koju külmkappi vorsti ja juustu.
Haiglasse jõudes käisin Kadi juurest läbi ja viisin talle toidukraami, et ta koju külmkappi need viiks, kuna tema pidi varsti lõpetama.
Osakonnas täitsime juhendajaga paberimajandust ning siis asusime tööle. Kõigepealt jagasime ravimeid ja valmistasime hulganisti tilkinfusioone ette.
Päev oli nii töökas, et kohvile pääsesime tavalisest paar tundi hiljem. Juhe on praegu nii koos, et ma ei suudagi meenutada mida ma kõike täna tegin. Ikka vererõhu mõõtmine ja veresuhkru ja kehatemperatuuri jnejne....
Aitasin ka teisel õel (see nooreke- Salla oli vist tema nimi) patsientidel enne magamist mähkmeid vahetada ja riideid patsientidel jne. Me ikka naerama alati enne palatisse sisenemist kui mask ja kindad ja suur helesinine rüü seljas, et kui seksikad me välja näeme. Positiivne suhtumine ja naeruga ebameeldivatele protseduuridele vastu minemine aitab ikka nii palju kaasa. Kõik möödub sujuvalt ja lõbusas meeleolus.
Ööseks sai jälle hunnikuteviisi tilkinfusioone paigaldatud. Samuti paigaldasime ühele prouale kateetrit....ma jälle assisteerisin päris edukalt. Järgmine kord lubasin täiesti iseseisvalt seda teha ning tähistada hiljem. :D Seal pole mitte midagi rasket ju :D Aga assisteerida on ikka kindlam esialgu.
Õnneks olen õppinud negatiivseid emotsioone endast sujuvalt välja laskma. Ma mõtlen seda, et ei võta enam teiste hädasid ja probleeme nii südamelähedale. Tunne pole enam nii raske kui alguses.
Õhtul tuli öisesse vahetusse ka minu uus juhendaja, kes tahtis mind täna näha. Ülichill naine. Ta oskab ka eesti keelt- ise enda jaoks huvi pärast õppis kuna Eestis reisil olles hakkas talle see keel meeldima. Räägib päris sujuvalt. Ja nii me siis istusime seal kabinetis ja rääkisime neljas erinevas keeles- soome, inglise, eesti ja vene. Ja naeru jätkus kauemaks. :)
Vahepeal ütles Salla, et ta viib mu ise hoopis täna koju, kuigi ta ise elab Haminas.
Umbes poole kümne ajal läksime riideid vahetama. Õnneks ta teadis enamvähem kuhu sõita ja me leidsime päris kiiresti Kärkissaare üles.
Koju jõudes oli Kadi mulle toitu ahju jätnud- nii armas. Tuju läks veelgi paremaks kui see oli enne. Siis kui ma olin kõhu täis söönud koputas keegi mu uksele. Need olid kreeka tüdrukud, kes olid mulle tänutäheks selle eest, et ma neile Eestist peenleiba tõin imemaitsvaid kohupiimasaiakesi küpsetanud. Nii armas ikka! :)
Üks poola chikk saatis mulle sünnipäevakutse, nad homme teises ühikas peavad. Astun vähemalt korraks läbi ma arvan.....kui väga väsinud koju tulles ei ole. Aga ma arvan, et ei ole kuna imekombel on mul õhtuks energiat topeltkoguses. (siit ka põhjus miks homme natuke varem ära küsida (A) )
Mõmmiga panime plaanid paika. Järgmine nädalavahetus siis Helsingisse, kuna tal on sünna. Vinge ! :P
No comments:
Post a Comment