Hommik oli jälle nii unine :D Pole ka ime kui ma iga päev peale 02.00 öösel magama alles lähen.

Võtsin oma läpaka ja vantsisin uimaselt kööki tatart veisekonserviga tegema :D Sinki lõikasin kaa juurde. Ma olen ikka päris proffiks muutunud noaga konservide avamisel. Päris sujuvalt läheb. Harjutamine teebki meistriks.  Nii hea oli ikka vahelduseks tatart süüa.

Siis kõmpisin sama „energiliselt“ poodi, et midagi haiglasse süüa osta. Krabasin suvaliselt mingi saiakese ja siis riisipudingi kaneeli ja õuntega ja lonkasin bussipeatusse. Täiesti unine olin, kuigi magasin ju küll piisavalt. No ma olen nagu kass kes võib magada lõpmatuseni kui oleks võimalik.

Täna oli minu juhendajaks Salla. Ta on nii lahe. Kohe tunda, et noor inimene ja ma võin temaga olles oma roppusid ja totakaid nalju teha. :D Me ikka naerame pidevalt. Päev möödub kohe kiiremini temaga koos töötades. Ja töö läheb kaa ladusamalt.

Täna oli samuti võimalus kanüüli paigaldada kuid jälle ebaõnn ja nii halvad sooned, et isegi Salla otsustas arsti kutsuda. Jään põnevusega ilusate soontega inimest ootama.

Üks vanatädike Kertu oli osakonda juurde tulnud. Tal katus sõidab veits. Öösel olevat põranda peal chillinud. :D Ja voodisse läheb ta kaa nii kuidas jumal juhatab pikali, küll ühte pidi küll teist. Aga enamus õhtupoolikust ta kõndis rulaatoriga edasi tagasi. Ja parasjagu kui me ravimeid valmis panime arvas ta kolm korda, et see on köök kust juua saab. :D Kutsusime teda party womaniks. :D

Anna-Maija käis kaa täna. Kõigepealt küsis juhendajatelt, et kuidas nad minuga rahul on. Õnneks tuli sealt vaid positiivset vastukaja. Ja muidugi sain ma uhkusega öelda, et panin eile kateetrit ja üleüldse saan järjest paremini asjadega hakkama ning enam pole nii häbelik. :D Istusime Anna-Maijaga koridori juttu ajama. Rääkisime igasugustest asjadest. Ta küsis, et kas ma olen huvitatud suveks kuhugi tervisekeskusesse (põhimõtteliselt nagu hooldekodu) tööle minema. NO OFCORSE!! Ühesõnaga ta lubas sebida. Lahe ! Ta on nagu minu teine emme. (soome emme :D )

Õhtupoole kui me isolatsiooniga palatisse ennast valmis pakkisime kuulasid selle juures kaks patsienti rocki. No ma ikka ei suutnud niisama passida pidin ikka paar raju tantsuliigutust tegema eksole ebanormaalne nagu ma olen. Järsku kuulsin seljatagant positiivset naeru. :D Vähemalt olen ma sedasorti medtöötaja kes suudab ka teatrit teha ja patsiente lõbustada. No tore :D Sallal läks kaa tuju  heaks.

Kui me palatist lahkusime ja oma rüüd seljast võtsime siis tuli Sallal meelde, et ta unustas kirjutada lehe peale mis on igal patsiendil voodi kõrval, et kui palju ta täna vedelikku tarbis. No ta otsustas ruttu tagasi joosta ja hoidis kätt tugevalt suu ja nina ees. Aga kahjuks oli ta unustanud kiiruga, et ta oli just vahetult enne seda antiseptikumi kätele mõnusa doosi lasknud.....ning ta inhaleeris põhimõtteliselt mõnuga endale selle sisse. :D Ma soovitasin tal peale seda Kertuga pidu panna. :D

Varsti oligi kojumineku aeg. Päev möödus ülikiiresti. Kodus ajasin Kadi kööki ja soojendasin tatart. Ajasime juttu ja Kadi näitas mulle karpe mis ta oli haiglast kaasa võtnud. Põhimõtteliselt suured kandilised kingakarbid. Ma kujutasin kohe silme ees Kadit Eestisse minemas neli kingakarpi käes....lõuaga pealtpoolt toetamas. :D (Y) Hyvää Kadi!

Nüüd siis chillin natuke netis ja võibolla pärast üritan veel kirurgia õenduslugu kirjutada....ning siis tuttu!

Homme siis minu esimene öövahetus! Ja kohvi ma kaa ei saa enam juua, sest süda hakkab puperdama....pulss oli täna mingi 100 peale kohvi joomist ja raske oli hingata. Ma loodan, et homne praks ei näe selline välja....