Jälle....sügis?

Eile jäin umbes kahe-kolme paiku magama. Vähkresin veel voodis pikka aega, kuna organism on harjunud tänu viimastele päevadele öösel ärkvel olema ja päeval magama. :D

Hommikul kell 5 oli selline tunne nagu kõnniks batuudi peal, jalad olid nagu kummist. Venisin kööki.

Bussis olime end Kadiga juba nii „positiivselt“ meelestanud. Nõme ilm oli kaa. Külm.

Osakonnas olid täna nii Mari kui ka Niina. Ma olin Mariga, kuna Niina tegeles parasjagu ka mingi teise praktikandiga, seesama tüdruk kes oli ka naisteosakonnas minuga.

Päev venis ja venis. Midagi eriti huvitavat ei juhtunud kaa. Mari ütles, et kell 8.30 ootab mind ravimitetoas farmatseut, et ma läheks kohale.

Läksin siis sinna. Algus oli päris paljutõotav. Tavapärase trullala-trallalaa asemel mängis radio rock. Mmm. Farmatseut- mingi noor kutt punaseks värvitud juustega, selline rockiliku välimusega- no aga olgem ausad, mehed värvitud juustega.....nooo imelik veits. Aga päris lahe tüüp oli. Ta rääkis NII HÄSTI inglise keelt, et ma ainult piiksusin midagi vaikselt vastu. Ta rääkis mulle, mis on tema ülesanne töö jures, siis rääkisime ravimitest ja siis ma rääkisin talle oma lemmikust farmakoloogia õppejõust ja meie õppekorraldusest natuke. Aeg lendas.

Seejärel tänasin teda ja läksin osakonna peale tagasi chillima.  Vahepeal aitasime ühe naise dushiruumi poti peale,kuna seal on käepidemed ja stuff vetsupotil.Siis samal ajal läks sinna kõrvalpoti peale üks teine patsient. No ma jätsin neile natuke privaatsust. Kuna nende vahel oli sein aga nad nii väga tahtsid just SEDA tehes üksteisega rääkida, tundus see minu jaoks päris naljakas.

Nii, jälle avanes võimalus kanüüli panna, ja pekki jälle halvad sooned. Mul ikka ei vea. Pean ikka enda musirulli jälle kodus ette võtma ja teda natuke torkima. Seekord loodetavasti ma valdan tehnikat kaa natuke paremini ja ei torka tal täie auruga soonest läbi. (A)

Vahepeal kui arstid tulid ringkäigule käisin vaatasin kuidas Kadil uues osakonnas läheb. Nägin oma endist juhendajat ja ajasin temaga natuke juttu. Lippasin ruttu Mare juurest kaa veel läbi.

Osakonnas panin jälle ravimeid valmis, jagasin patsientidele, valmistasin tilkinfusioone ette, paigaldasin....blabla igapäevane rutiinne töö. Siis mõõtsin kõigilt patsientidelt temp. ja veresuhkru  ja saturatsiooni ja siis läksime Kadiga uurima, et äkki saab endoskoopiat vaadata. Järjekordne ebaõnn. Jälle pole patsiente. Noo teinekord siis läheme varem kohale.

Kadi tuli mulle natuke varem osakonda järgi ja ütles, et varsti läheb buss. Lõpetasin just ühe patsiendi käe sidumise. Jooksime kiiruga bussile.

Kodus vaatasime chillisime veits köögis ja siis ma läksin magama natukeseks, uni oli nii suur. Ärkasin 18 paiku. Läksin kööki, et midagi süüa. Kadi lubas kohe järgi tulla. Ma olin juba ära söönud ja tee ära joonud siis lõpuks u. 40 min möödudes tulin ma Kadil meelde. :D

Sakslased tulid kaa mingi aeg kööki. Seesama tüdruk kes eile lusikat kätega vehkides küsis osutas täna mikroka peale ja seletas midagi. Ma oletasin ,et ta tahab seda kasutada, ütlesin lihtsalt ofcorse ja kõik. Päris palju sakslasi tuli kööki sööma. Minu jaoks oli nende jutuajamine täiesti tume maa. Vaatasime Kadiga Mtv pealt mingit saadet kus üks paksem noor naine tahtis 100 päevaga kaalust maha võtta. Jälgisime tema edusamme.Vahepeal rääkis Kadi nilbet juttu ja ma kujutasin silme ees kuidas kaks 200 kg inimest üritavad seksida.(Mountain sex :D)Eks neil on omad alternatiivid kui õigesse auku ei ulatu :D Jaa ma olen ropp ma tean. Aga nalja sai.

Homme õnneks teise vahetusse. Saab magada