Eile õhtul jõudis lõpuks Kadi tagasi ! Juhheeii! Ma ikka ootsain ta ära. Sai natukene köögis lobisetud ja siis veel Kristjaniga Skype’is kella üheni.
Ärkasin selle peale, et keegi pesi koridoris põrandaid. Esimene mõte oli kohe: „F...pühapäeva hommikul kolistavad siin, ei lase magada“ ! Siis meenus, et esmaspäev on. Õnneks täna praksi minema ei pidanud.
Ajasime end lõuna paiku kööki ja valmistasime hommikusööki. Ma tegin võileibasid ja mingeid kiirnuudleid mis olid väga maitsetud.(neid ma lõpuks ei söönudki palju ma ka ei üritanud maitsestada) . Siis pakkus Emmi ülihead home-made šokolaadi-iirisetorti:P Nämm Sööme ennast ikka mõnusalt trullaks suveks, muidu pole midagi vaadata.
Pealelõunat venitasime end bussipeatusse ning meie sihtkohaks oli Kotka park ning Maretarium. Bussi oodates istusime korraks maha, et Kotka kaarti uurida. Siis äkki avastasime, et meie buss põrutas mööda. Hea, et meil nii kiire reaktsioon oli. Tormasime püsti ning kätega vehkides ning samal ajal kiljudes jooksime bussile järele. Õnneks see peatus. :D (no ainult meiega vist juhtuvad sellised asjad siin)
And once again- rögatüüp. Isegi sellisel kellaajal ta jälitab meid. Creepy!
Kadi küsis bussijuhilt igaksjuhuks üle, et kus meil oleks kõige mõttekam maha minna, et Kotka parki minna. Õnneks saime õiged juhised kätte.
Peagi avastasingi rõõmuga, et oleme õigel teel. Hea, et ma ikka viimsel hetkel otsustasin jope alla kampsuni panna. Tuul oli ikka päris külm. Pargis oli suhteliselt igav, kuna kosk oli kinni jäätunud. Otsustasime kohe Maretariumi üles otsida. Õnneks oli see lähedal.
Ostsime piletid, mis õnneks õpilaspiletiga olid veidi soodsamad, ning peale wc-s käiku ning idiootide mängimist suundusime „kalale“...
Lootsime, et vaatamist on siiski rohkem. Mõned maod ja kalakesed ja kurjad krabid kes koguag f***i meile näitasid. Me ei meeldinud vist neile. Tegime ühe tiiru peale, ning siis teise ja siis hakkas fotosessioon pihta. Päris palju lahedaid pilte sai.
Seejärel vaatsime Maretariumi suveniirinurgakese üle ning mul õnnestus Ingule väike kilpkonn-võtmehoidja osta. Yee- Soome kilps. :D Kadi ostis mingi plakati mälestuseks.
Tee peal arutasime, et kui koju jõuame siis teeme hakklihaga makarone. Hüppasime ühest kaltsukast veel läbi. Tuhlasime seal mingi pool tundi. Mulle jäi silma üks armas valge pluus, kuid kahjuks oli see mulle väike. Siis nägin tutikat Helly Hanseni jopet. See oli nii kena. Aga....ROOSA. Ma ju ei kanna roosat ja mulle ei meeldi roosa. Aga ristisin selle ümber helepunaseks ning kuna see sobis mulle nii hästi ja Kadi kinnitas seda siis ostsin selle ära. Panin kohe selga kaa sest see oli soojem sellest jopest mis mul parasjagu seljas oli. Alguses tundsin, et miski nagu surub....roosa surus mu ajudele. Aga ma elasin üle ja tegelikult näeb see päris kena välja.
Kõhud olid NII tühjad, et hüppasime KOTI-pizzast läbi. Kadi tellis õnnelikult gluteenivaba pizza ning mina kanasalati. Tellisin ka klaasi vett, kuid tüüp andis mulle terve kannu kaasa. Fine. Nii hea oli lõpuks süüa ja veel Radio Rock saatel kaa.
Bussipeatuses üritasin oma uues jopes võimalikult beibelikku nägu teha....jälle naersime nii, et peatuses viibijad ei teadnud kuhupoole vaadata :D Aga meil oli hea.
Bussi ootasime tund aega vähemalt. Järjest rohkem loiumaks muutusime.
Koju jõudes istusime natuke aega köögis. Kuulasime Systemit ja laadisime fotod arvutisse ning naersime selle üle kui napakad me ikka oleme. Vahepeal õnnestus emaga skype’is rääkida. Ta ei suutnud uskuda, et MINA ja ROOSA jope? :D Midagi uut minu must-valgesse kappi.
Nüüd istun toas ja peale mõningat vestlust Kristjaniga plaanin varakult magama minna sest homne päev algab juba kello viisi. :S :S :S :S
No comments:
Post a Comment