Mõmmi sünnipäev Helsingis! :)

Hommikul oli niiiii hea uni järjekordselt. Ärkasin, käisin dushi all ruttu sõin ja oligi aeg bussi peale joosta. Kartsin, et jään Helsingi bussist maha. Buss pidi väljuma 12.50.

Bussijaama jõudes sõitis buss täpselt mul nina alt mööda. Fine! Ootan siis järgmist. Järgmine buss tuli u. 15 minuti pärast. Hakkan siis piletit ostma bussist. Pangakaart ei funka! Paanika. Küsisin mingi tüübi käest, et kus on lähim pangaautomaat ja suundusin sinna. Leidsin pangaautomaadi ja siis tuli välja, et see ei tööta. Mingi vanem meesterahvas oli selle juures, küsisin, et kus veel on pangaautomaate, ta ütles, et tal on kaa vaja ja, et ma võin temaga kõndida.

Jõudsime  järgmise automaadi juurde mis oli u. km kaugusel. Ja jälle...raha pole automaadis. Hakkasin vaikselt paanikasse sattuma. Meesterahvas, ütles, et üle tee on järgmine automaat. Läksime siis sinna. Ja automaat ei tahtnud kuidagi minu kaarti aktsepteerida. Proovisin u. 10 korda. No nüüd mul oli juba nii hull olla, et pisarad tahtsid vägisi tulla. Ei teadnud mida teha. Helistasin Mõmmile. Mõmm hakkas mind rahustama, et küll me midagi välja mõtleme ja noo siis ma hakkasin nutma. Lollakas. Helistasin Anna- Maijale ja küsisin, et kas on võimalik, et kusagil on pank lahti või kas mul on veel mõni võimalus, äkki on kusagil veel pangaautomaate. Anna-Maija rahustas ja soovitas mul proovida veel kord bussis maksta. Enne bussijaama naasmist otsustasin veel viimast korda seda napakat pangaautomaati katsetada. Noja nüüd otsustas see mul kaardi vastu võtta ja ma sain oma sularaha kätte. Olin nii elevil, et kõndisin veel km vales suunas.:D

Lõpuks istusin bussi peale ja ma olin nendest sündmustest nii väsinud, et jäin kohe magama.

Helsingis oli mõmm mind juba bussijaamas ootamas. Istusime  autosse ja kihutasime tema poole. Tema maja juures olid tema sõbrad juba grilliettevalmistusi teinud. Mõmm hakkis toas ruttu salati valmis ja me läksime maja nurga peale grillima.

Rahvast oli päris palju, olin nii tagasihoidlik esialgu-võõras rahvas ju. Grillisime ja ajasime juttu. Päris lahedad sõbrad on mõmmil. Nalja sai palju.  

Mingi aeg kolisime tuppa ära, marukülm hakkas. Toas tegime järgmised koksid valmis ja kui tuju juba sees hakkasime plaani paika panema, et kuhu välja minna. Gunnari(üks mõmmi korterikaaslastest) poeg Pikku- Matti :D seletas meile kus Helsingis on rockikas, kuna mina nii väga tahtsin mõnda rockiklubisse minna. Mõeldud-tehtud.

Kaine rool oli olemas ning suundusime veel ühele piffile järele, kes käis kodus riideid vahetamas ning siis sinna rockikasse. Läksime sisse ja minu unistused heast rockmuusikast purunesid ühe hetkega. Toimus mingi imeliku diskomuusika pidu.

Alo (kaa üks Mõmmi korterikaaslastest) ütles, et teab head klubi ja me suundusime nüüd sinna. Seisime järjekorras ja kui sisse tahtsime minna siis turvad ei lasknud.Täitsa pekkis. Nad väitsid, et Mõmm on liiga purjus. Mõmm EI OLNUD purjus. Nii imelik. Siis Alo ütles, et nad lihtsalt ei taha eestlasi sinna. Ffffff....

Läksime siis järgmisesse klubisse. Sinna sai õnneks sisse ja piletimüüja oli kaa eestlane.

Klubi oli paksult rahvast täis. Möll oli kõva. Tantsisime viimaste sekunditeni välja. Siis kui muusika juba välja lülitati käisime veel rõdul ajasime mingite itaallastega juttu.Kui joped lõpuks kätte saime, sebisime õues mingi noore türgi kuti ära kes oli nõus meid 25 euro eest koju viima.

Kodus pidime ikka edasi tantsima. Ajasime Vasja kaa üles kes oma kolme lapsega diivanil magas. Mingi hetk hakkas see piff(kes meiega grillis ja klubis käis) undama, et tema tahab koju ja, et ta ei tea kuidas minna jne....blabla mõtetu jonn.Mõmm läks teda siis saatma.See piff ei meeldinud eriti kellegile kuna ta ajasi liiga lamedat iba suust välja ja luges kõigile moraali. Me istusime veel Vasjaga ajasime juttu ja jõime Eesti õlut ! :D Kui mõmm tagasi tuli läks ta kohe magama. Mõne aja pärast läksin kaa. Me ikka pidime veel pool tundi anekdoote (enda väljamõeldud) rääkima ja naerma nii, et kõik kajas igal pool.

Hommik. Tunne oli ikka megauimane. Venisin kööki. Rahvas oli juba platsis. Mõmm rääkis, et ta peab tööle varsti minema. Ma otsustasin veel üheks õhtuks jääda seega suundusime ülejäänud rahvaga õue grillima. Väike peaparandus ja šašlõkk ja olek on jälle hea. Ajasime juttu ja naersime kella seitsmeni välja. Näppisin veel Aivo megasuurt fotokat mis zoomib ikka pääääris kaugele ja teeb megakvaliteetseid pilte. Ta seletas mulle nii mõndagi fotoaparaatidest. Mina tahan kaa sellist! :D 

Üks naine  Angelika oli kaa meiega (meie eilne kaine rool) Aivo üürib tema juures ühte tuba. Nad sõitsid koju kuna Angelika lapse pidi ta eksmees varsti koju tooma.

Läksime Aloga rõdule vesipiipu tõmbama. Ajasime juttu ja siis sebisime moosinägudega Gunnari ära, et ta meid Angelika ja Aivo juurde viiks. Varsti sõitsimegi.

Istusime mõnda aega nende pool.Nad elavad ilusas uues korterelamus aga mind häiris väga see,et korterirõdul istudes (mis oli ikka pääris suur rõdu) oli paari meetri kaugusel kohe järgmise maja ehitus. Põhimõtteliselt võid tulevikus naabril kätt suruda.

Mõmmi juurde tagasi jõudes läks Alo kohe magama ja ma ajasin veel mõnda aega Gunnariga juttu. Ta näitas mulle oma naise ja viie lapse pilte.Tal on perekond Hispaanias ja ta plaanib varsti kaa koju sõita.

Mõne aja pärast helistas Gunnar Mõmmile.Mõmm ütles, et tuleb varem ja et ta on poole tunni pärast kodus. Ootasin ta ära. Vaatasime natuke James Bondi mis oli täielik jura. Ma läksin magama, mõmm jäi veel natukeseks Gunnariga juttu ajama.

Kui mõmm magama tuli ärkasin ma üles. Ta hakkas  jälle oma mõmmilikult napakat juttu rääkima- et tal on nuusuti umbes jne.Ma plahvatasin jälle kõva häälega naerma. Panime muusika käima ja ajasime veel tunni juttu. Siis kustusime.

Hommikul oli Mõmm mulle juba kohvi ja võileiva valmis teinud. Nii armas. Sõin ja varsti pidimegi startima. Ta saatis mu bussile. Nii kurb oli lahkuda.

Teel Kotkasse kustusin jälle magama. Kotkasse jõudes käisin veel kaubanduskeskuses. Nii suured allahindlused on.Ostin Seppäläst 1 euroga retuusid ja sukapüksid ja ägedaid alukaid. Siis helistas Kadi, et ta hakkab haiglast koju minema ja et täna peaks punt sakslasi jõudma.

Sõitsin koju.Bussi peale tuli mingi 10 sakslast.Arvasin, et äkki ongi nemad aga kuna nad läksid üks peatus varem maha arvasin, et äkki ikka ei ole.

Ühika juures nägin Anne Heikkat (üks õppejõududest) ta ütles, et ootab sakslasi. Need olid ikka nemad.:D

Käisime Kadiga poes ja istusime kööki juttu ajama. Mingi saksa tüdruk tahtis suurt lusikat ja ta üritas meile kätega seletada mida ta tahab. Wtf....mõtlesin, et inglise keelt võiks ju rääkida. Aga tema ei rääkinud. Mõned ikka õnneks rääkisid. Üks tüdruk räägib vist ka vene keelt.

Üritan nüüd magama jääda,sest homme jälle üle pika aja esimesse vahetusse. :S