28.03.12
Bussijuht oli hommikul crazy one. Kihutas nagu loom ja oleks äärepealt ühe piffi uste vahele jätnud.....Eile oli bussi peal üks suur kutt kes terve tee rögastas. Kõigepealt kogus mõnuga ja kõva häälega suure hunniku röga suhu ja siis neelas mõnuga. ÖKÖKÖKKK!!
Täna hommikul arutasime, et mõtle kui see kutt tuleb jälle peale ja siis istub meie lähedale ja hakkab rögastama sama võidukalt. Noja see tüüp tuligi. Ja istus täpselt Kadi seljataha!!! Ma ei suutnud oma naeru tagasi hoida. :D Ja rögastas samamoodi terve tee. Ristisime ta „rögatüübiks“.
Oma osakonda jõudes selgus, et olen täna jälle uue juhendajaga. Väga lahe oli.
Täna tegelesime ka keemiaravi vajavate patsientidega. Ma ei saanudki kanüüli panna, sest siin paneb neile arst. Ikka jumala hull veenipeksmine käib :D Teistmoodi neil vist ei leia. Aga vähemalt ma sain neile infusioone ette valmistada ja ravimeid viia ja vererõhku iga 5 min. tagant mõõta. Süda tahtis kildudeks lõhkeda neid vaadates, oleksin lihtsalt tahtnud nutta ja ära minna.....paneb mõtlema, kas ikka tasub, kui ma olen juba kord sellise ameti valinud. Loodetavasti saan ma kunagi sellest üle. (Või siis loodetavasti mitte-kuidas võtta..) Patsientidele minu empaatia meeldib! :) Täna sain ühelt patsiendilt isegi šokolaadi. Armas :)
Muidugi sain ma ka küllaga abistada patsiente pesus. Üks naine üksikpalatis läheb järjekordsele lõikusele....tal nii keeruline.....juba 4 lõikus vist.....üks opp põhjustas ühed hädad ja teine järgmised juurde. Ühesõnaga....algas kõik ovariumi tuumoriga ning seejärel sai kahjustada ureetra jne jne. Lugesin ta õenduslugu. Keeruline. Aga just temast ma enda õendusloo kirjutangi. Loodetavasti suudan soome keelt niipalju tõlkida. Peangi täna veel küsimused inglise keelde korrektselt tõlkima. Väss.
Otsustasime peale praksi Kadiga lõpuks Robin Hoodi üles otsida. Uusi odavaid jalanõusid on haiglasse hädasti mõlemale tarvis. Küsisin osakonnast juhendeid kuidas sinna jõuda ja otsustasimegi jalgsi kõndida pealegi oli ilm lõpuks superilus ja meenutas isegi kevadet.
Leidsime shortcuti linna. Tegime veel ühe shortcuti üle raudteede kuna nägime Mc-Donaldist aga just selle lähedal pidigi olema Robin Hood. No see oli ikka omaette komöödia kuidas me seal raudteel keksisime. Mõlemad põdesime, et äkki tuleb rong või äkki keegi näeb meid. No aga ringiga kaa ei viitsi kui me juba Mäki lippe näeme nii lähedal lehvimas. Sumpasime üle raudtee ja lume.Arutasime veel, et varsti kui me normaalsemaks ei muutu ööbime soome vanglas-vähemalt on tasuta. Lumi oli saabastes. :D Üle autotee minnes ma lihtsalt sujuvalt eemaldasin saapa jalast ja klopsisin lumest tühjaks. Lihtne. :D Jälle sai naerdud kõht kõveras.
Tee peal nägime kahte chikki, et teed küsida. Tuli välja, et nad meie ühikast (mina nägin neid esimest korda : ) ) Nad näitasid meile suuna kätte ja (Voilaa!! ) ei läinudki pool päeva, et Robin Hoodi üles leida. Geeniused ma ütlen.
Robin Hoodis sattusime eufooriasse. Nii palju ilusaid asju ja NII ODAVAD. Oleks tahtnud lihtsalt megasuure korvi võtta ja järjest sinna kõike laduda. Üritasime siiski ennast veidi ohjata. Tibule sain lõpuks lubatud Barbie (kusjuures originaali ja hinnast ma parem ei räägi- 10 tükki oleks võinud võtta ja kodus maha müüa), siis haiglajalanõud (khmm...need suured crocsid milles ma olin kindel, et ma neid kunagi jalga ei pane-aga õnneks olid odavad ja mugavad) muidugi ning öösärgi ja mõmmidega sokke. Kommi kaa! Nämm. Lagritsakummikommi millest mul praegu süda paha on. Ärin Kadile maha. Tagasitee oli kohe palju mõnusam. Leidsin veel sidruni kaa tee pealt hinnasilt küles :D Ning buss tuli nagu tellitult.
Kodus. Ahjukartulid ja kananuggitsad ja lihapallid ja tee. Kummikommid otsa ja nüüd tahaks oksendada.
No comments:
Post a Comment