Haiglas istusime korraks maha ja arutasime naerdes, et kui soomlene vastu tuleb ja ütleb "huomenta", siis meie vastame lühendatult vaid " Ho.." latrasime veel 5 minutit ja läksime kumbki oma osakonda.
Inkat polnudki täna. Täna oli mul hoopis kolmas juhendaja. Ülitore Anu. Ta oli enne muidu titade poolel aga täna oli meie osakonnas. Olin ka ühe teise õega alguses päris palju koos. Sain tohutus koguses tilkinfusioone ette valmistada, ning neid ka paigaldada.
Seejärel läksime Anuga ravimeid jagama. Kellele kanüüli kaudu ning kellele tabletina. Päris mitu kanüüli sai uuesti eemaldada. Jälgisin veelkord hoolega ka paigaldamist, siin ikka kõik retsilt peksavad veene enne nõela sisestamist. Ma ikka proovin veelkord igaksjuhuks ühe õe peal kes lahkesti lubas end torkida. Loodetavasti ta tuleb homme.
Ravimite koguste arvutamine ja poolitamine mulle ikka ei istu. Üleüldse ma vihkan IGASUGUST matemaatikat. Aga kui vaja saan õnneks hakkama. Kuigi ihukarvad tõusevad püsti. Like electric cat.
Vahepeal sain veel ühte vanatädikest dushi all aidata. Ta sai vist kõigest aru mis ma talle eesti keeles rägin.
Seejärel vedasime veel seda vanatädi dushi alla, kes mulle eesti keeles laulis. Päris raske on ikka patsienti pesta ja riietada kui tal on kateetrid ja tilgutid jne jne ja neid ei saa ära võtta. Topi kõike läbi varruka jne.
Vahepeal enne lõunat läksin chekkama kas Kadi tuleb minu osakonda lõunale. Kadil oli mingi meesjuhendaja:D Vaatas mulle siivuti pilguga otsa, et check this out umbes. :P
Ülipaha enesetunne oli. Iiveldas väga hullusti. Kadi ütles, et tuleb ja me läksime kohvikust läbi. Vaatasime, et ohh päris suured salatid ja 3.50. Tahtsime alguses mõlemad osta. Seejärel Kadi mõtles ümber, et ta on juba söönud. Ma siis võtsin ühe salati. Kassas oli küll tunne, et kohe-kohe ropsin kassaaparaadi täis. Salat maksis hoopis 6.30. ÕUDNEE. Ma ei tõsta elusees oma jalga enam sinna kohvikusse. Peale salati söömist hakkas natukene parem.
Seejärel läksime Anuga ettevalmistusi ülehomse patsiendi jaoks tegema, kes pidi opile tulema. Kirjutasime kõik andmed arvutisse, panime vastava suurusega riided ja sukad valmis ning kirjutasime ravimite sildi ning voodi külge nimesildi. Neljapäeval peaks ka see patsient opile tulema kelle kohta ma lõpuks oma töö teen.
Enne kojuminekut läksime Mare juurest läbi. Andis meile hunniku Garnieri deodorante mida ta ei kasuta. Ma ei tea mis ma nendega teen endal samasugune hunnik kodus. Aga eks näis. Lobisesime niisama, ta andis mulle mingit iiveldusvastast ravimit ja palju vett sest mul juba pilt sõitis silme ees.
Broneerisime ka eestisse piletid ära. Stardime 5 Aprill hommikul kell 5. Broneerimisega läks päris kaua aega sest süsteem jupsis pidevalt. Lõpuks ikka õnneks õnnestus. Jess varsti näen oma beibesid! (Y)
Ahjaa päris lahe süsteem oli see, et kui arst tahab andmeid patsiendi kohta õe jaoks sisestada siis ta lindistab need arvutisse-nagu diktofonis. Räägib kogu loo lihtsalt peale. Ja siis õde kuulab klappidega. Lahe.
Käisime poest läbi. Jälle 30 euri läks noh. Ostad vähe süüa või palju ikka pappi läheb. Aga süüa on ju vaja. Ostsime kohe varuna ette.
Kodus viskasime kartulid ahju kananuggitsate ja lihapallidega. Peale seda pesin lõpuks oma haiglakossid ära....neile on juba augud põhja kulunud. Ostan Eestist uued.
Uniuni.....põõnasin jälle kella seitsmeni. Nüüd kirjutan blogi Kadiga köögis, joon ühe tee ning keeran varsti uuesti magama. Sellised kotid on silme all, et ei tunne end peeglist äragi.
Aga tuju on ikkagi hea ! J
No comments:
Post a Comment