RETARRRRDED!!!! :D

Jõudsime Kadika umbes samal ajal kööki. Jõime teed,sõime natuke ja tegime hunniku võileibasid haiglasse kaasa. Bussi peale startisime isegi natukene varem kui eile.
Lund tuiskas näkku ja õues oli jubekülm. Bussipeatuses bussi oodates jäime mõttesse, et miks bussi nii kaua ei tule. Kell oli juba 6.30 aga buss väljub tavaliselt 6.20. Lõdisesime edasi. Umbes 6.40 nägime, et kaugemalt tuleb meie buss. Tõusime püsti ja liikusime maanteele lähemale. Buss aga kihutas mööda. MEIE BUSS!!!! Mõtlesime...aahh what the hell....hiljaks jääme anyway. Otsustasime minna järgmisele bussile, sest nad kõik sõidavad ju ometi haiglast mööda. Peagi tuligi järgmine buss. Istusime õnnelikult selle peale kuid siis kui olime mõnda aega sõitnud otsustasin bussijuhi käest igaks juhuks üle küsida, kas see buss läheb ikka haigla juurde kaa. Bussijuht naeratas mulle lahkelt ja viisakalt,- ei see buss sõidab Karhulasse. Whaaaaat ? Mõtlesin kuidas ma seda nüüd Kadile serveerin. Läksin lihtsalt naeratades tema juurde ja ütlesin rõõmsalt- See buss sõidab Karhulasse! :D Naersime tükk aega ja siis otsustasime Anna-Maijale helistada ja teatada, et me oleme kusagil ei tea kus number 20 bussi peal ja arvatavasti oleme varsti Karhulas. Anna- Maija naeris umbes pool minutit ja siis ütles, et helistab haiglasse ja annab meie osakondadesse teada, et me jõuame hiljem. :D Nalja sai jälle nii, et lase või püksi. :D

Karhulas bussi pealt maha astudes ja peale seda nagu kaks jobu naerdes (ülikõva häälega- nii, et ikka kõik bussipeatuses vaatasid, et me oleme RETARRRDED! :D) jäime järgmist bussi ootama. Tegime paar pilti kaa. Ma panen ikka selle imeliku jalaga pildi üles, sest normaalsed pildid ei ole nii lahedad.

Ja Kadi vajus ahastusest, et kuidas me saame nii retarrded olla mõttesse...

Järgmine buss jõudis mingi 15 min. pärast. Kuna Soomes on selline süsteem, et kui sa tahad bussi pealt maha minna pead sa kella laskma kartsin, et äkki ma unustan õige peatuse juures lasta. Kogamata lasin peatuse varem. Buss peatus tühja. (Retarrded) Päris mark oli korraks.
Oma osakonda jõudes ning peale vabandamist, et hilinesin rääkisin oma hommikustest seiklustest. Fun! :D Keegi polnud pahane.
Osakonnas polnud mitte midagi teha. Patsiente oli nii vähe. Käisin nagu tola edasi-tagasi. Ma ikka ei oska kohapeal istuda ja mittemidagi teha. Vahepeal käisin Mare juures ja vaatasin mis tema teeb. Siis jälle osakonda tagasi. Mingi aeg viisime ühe vanamemme kilpnäärme opile.
Osakonda tagasi jõudes nägin, et Mare tatsab seal ringi. Läksime vastsündinud titasid kõrvalosakonda vaatama. Nad on ikka niiii armsad, et tee või ise veel 100 titte juurde. Nägin kuidas ühel vastsündinul reflekse kontrollitakse. Päris põnev oli. Oleks tahtnud teda näppida. :P
Vahepeal käisin Kadi osakonnas ja me leppisime kokku, et sööme koos lõunat meie osakonnas. Jagasin patsientidele lõunakandikud laiali ise rõõmsalt soome keelt purssides. :D
Läksin ise kaa lõunale ja ajasime õdedega juttu. Varsti tuli ka Kadi....meil oli parasjagu eesti-soome keele võrdlemine pooleli. :D Nii naljakas oli kuidas üks õde ei suutnud öelda eesti keeles "õde". :D Sõime lõuna ära, chillisime veits ja kuna minu osakonnas polnud midagi teha küsisin luba minna Kadi osakonda, seal on alati tööd. Põikasime ka lasteosakonnast läbi ja tegime pilte sest seal on nii ilus! :)

Käisime Mare osakonnast kaa läbi ja ajasime päris pikalt juttu ning mõtlesime üheskoos mida praktikapäevikusse eesmärkideks kirjutada. 
Kadi osakonnas nägin Kristjani onupoja äia Tuuret! Kallistasime! Nii hea meel oli teda näha.
Kopsuosakonnas oli ikka meeletult tegemist ja actionit. Tõime ühe memme opilt palatisse kes ainult vingus ja õpetas meid, et me ei oska vererõhku mõõta jnejne (whaaat?) Me kutsusime õe appi kes oli päris vihane, et see naisterahvas nii palju vingub ja targutab. Läksime ära ja mõne aja pärast helises häirekell tema palatis. Läksime vaatama, et mida ta soovib. Tahtis huuli niisutada, kuna need olid liiga kuivad. Sebisime talle huulepulga aga talle ei sobinud see ja ta tahtis hoopis vatipulkasid. F... Sebisime siis need talle ja ta jäi lõpuks rahule. Yeaa!
Sebisime veel natuke osakonnas ringi ning varsti läksimegi kodupoole. Ahjaa vahepeal käisime 5B osakonnas kus ma olin sügisel praktikal. Rääkisime farmatseudiga juttu ja tal oli väga hea meel mind näha. Ta on hästi tore.
Õnneks läksime õige bussi peale seekord. Ilm ei olnud enam nii vastikult tuuline ja külm kaa. Põikasime K-marketist läbi ja ostsime lõppude lõpuks pesupulbrit. Koju minnes sai jälle kõht kõveras naerdud kui RETARRRDED me ikka oleme.
Väsinud.

Hyva yöta!