Hommik......kello on viisi ! OMG-täielik katastroof. Magan veel 10 minutit. Siis veel. Ok veel...
Ja ruttu kööki teed jooma ja eilset risotot soojendama. Jõudsime veel Soome multikaid hommikul vaadata. Nii armsad olid ! :)
Sumpasime läbi paksu lume ja külma põhjatuule Kadi, Fiona ja Emmiga bussipeatuse poole. Tunne oli kohutavalt unine ja halb. Mingisugune tunne näris ka sees, et mis küll nüüd haiglas saama hakkab kui ma ei oska soome keelt jne jne jne....
Jõudsime haiglasse. Kõndisime pika maa riietusruumi, vahetasime riided ning läksime oma osakondadesse- mina naisteosakonda ja Kadi kopsu.
Kohale saabudes läksin kohe õdede tuppa oma juhendajat otsima. Mind tervitasid eriti rõõmsameelsed ning lahked näod. Juba oli parem ja julgem olla. Siis tutvustas mulle end minu juhendaja- üks noor ja armas õde. Tema küll lõpetas just vahetuse ja hakkas koju sättima aga mul oli juba ükskõik kellega jääda sest keskkond oli nii soe ja paljulubav. Sain tänaseks päevaks väga laheda juhendaja- Marika. Alustuseks kuulasin õdede raportit (üritasin hullupööra aru saada millest nad vatravad- ma loodan, et see mu näost välja ei paistnud). Midagi ma isegi sain aru. Hiljem tuli mu juhendaja uuesti minu juurde paberiga ja palus mul oma nime sinna kirjutada. Ta oli nii õnnelik, kui nägi kuidas seda kirjutatakse-tema tütre nimi on kaa Ella. :) Marika tutvustas mulle patsiente ning hiljem jõlkusin ka arstide ringkäigul kaasas ja kuulasin tähtsa näoga. Peale arstide lahkumist oli mul juba selline tunne, et ma olen seal vähemalt nädala juba praktikal olnud. Kohvipausil sai palju lobisetud.
Päev oli siiski piisavalt sisukas- üritasin igati abiks olla õdedele. Abistasin tilkinfusioonide ettevalmistamisel, stoomikoti paigaldamisel, ühte naisterahvast aitasin pesta, ja veel palju väikseid tegemisi- vererõhu mõõtmised, temperatuurid, abistasin söögi jagamisel, suhtlesin oma vigases inglise-soome segukeeles patsientidega jne.
Üks maruvahva hooldaja oli seal. Tema suhtlemine inglise keeles oli minu jaoks väga huvitav. Mina alustasin rääkimist....ja tema samal ajal rääkis täpselt sama juttu kõva häälega peale. Seejärel ta mõtles sekundi ning siis vastas. Ta isegi tegi sellised häälitsused järgi nagu noo ma ei tea prrh või minu naer jne.....ühesõnaga sõnadega saaksin ma paremini seda seletada. See oli midagi uut minu jaoks.
Vahepeal käis osakonnas ka Mare ning abistas mind natuke soome keelega patsientidega suhtlemisel. Hyvä ruokahalua. Kiitti. Moika. Mitääää.....ausõna mul oli selline tunne, et mu pea lõhkeb. Väike masekas hakkas tekkima, et ma ei suudagi seda keelt õppida....soomlesed räägivad nii kiiresti. Aru saab palju aga vastata ei julge. Selline...imelik-naljakas keel on ikka. Mare on mulle palju abiks. Ei suuda teda ära tänada.
Homme lähen vastsündinute osakonda praksi! :) Nii põnev on! Vastsündinute poole peal on üks ülitore ämmakas, kellest lausa meetrite kauguselt õhkab soojust ja headust. Loodetavasti saan temaga samuti palju aega veeta.
Koju sõites üritasin Kadi õlal tukastada, aga ei õnnestunud. Päike paistis ja ilm meenutas lõpuks natukenegi kevadet. Sõitsime väsinuna K-marketisse, et pesupulbrit osta. Ostsime õhtuks süüa ja näksida ning olime poolel teel koju kui tuli meelde, et pesupulber ununes. Aa fine, homme on uus päev.
Kaks üllatusmuna ostsime kaa. Mina sain põdra- no soomes ju. Ja Kadi (hahaaa-haa!! ) (sorry Kadi) sai ülikoomilise värvilise ahvi kellel oli reket p....sealsamuses ja kellel olid veel rattad kaa all! (Tsiteerides Kadit- AWWW!! :D)
Puhkasime natuke ajusid kumbki oma toas ja suundusime kööki telekat vaatama. Õgisime natuke Tuci juustuga ja aitab. Olime nii vihased ülemiste elanike peale, et nad oma nõud meie kraanikaussi tõid. Mingid beibed on. Siis tuli Dami ja pesi kõik ära. Ebaaus. Ma juba mõlgutasin mõtteid, et nende külmkapp üles tassida, et neil meie kööki üldse asja poleks. Elementaarne viisakus ja enda järel nõude pesemine võiks ikka toimida. Igatahes nüüd hoiame chikkidel silma peal.
Mängisime Kadi ja Damiga Uno kaarte ning varsti ühines ka Fiona.. Panime System of a downi üürgama ja tundsime end ülihästi. Ma julgen juba rohkem inglise keelt purssida. Hakkan kohanema. :) Vähemalt meie korruse rahvaga küll. Vahepeal üritas Dami meile oma Chris Browni peale suruda kuid me tegime viisakalt tema muusikamaitse maha. (Sorry Dami). :)
Eilne seik tuli meelde, kuidas me oma asju poes korvi ladusime ja samal ajal tuli juba kellegi teise toidukraam peale. Kujutasime ette kuidas me Kadiga rõõmsalt võõrast kaupa endale kotti laome ja täname viisakalt....KIIIITTTIIII! :) (see kuidas me seda ütleme peab lihtsalt kuulma, muidu võib valsesti aru saada) :D
Yeiiii! Ma suutsin täna oma mõttejõuga radikad kuumaks ajada. (!) Mul on nüüd soe magada ja ma ei peagi Kadi vetsu soojale lõhnavale põrandale kolima.
Saime lõpuks oma MRSA ja Salmonella proovid mailiga kätte. Tore siis, et me neid avada ei oska. Selleks peab olema mingi ID programm ja lugeja jne....ei jõua jamada! Hiljem ehk. Aga Ulla on päris tubli Uuu-la-la-la :D Under my Umbrulla-ulla-ulla!



Appi, ma suren naeru kätte, kuigi ma olin ise sinuga igalpool koguaeg koos xD.
ReplyDelete