Öösel magasin nii halvasti. Krdi sakslased ei mõista köögi mikrokat kasutada ja peavad siinsamas minu seina taga asuvat "triikimistoa" mikrokat kasutama ja siis veel rääkima nii kõva häälega!
Hommikul venisin kööki, jõin ühe kohvi ning läksin põnevusega praktikale uude osakonda. Bussipeatuses ning teel haiglasse ajasin juttu sakslaste kasvatajaga.
Osakonda saabudes ei näinud ma ühtegi tuttavat nägu, ei oma juhendajat ega ka osakonnajuhatajat. Otsustasin seista seal kabineti kõrval ning oodata. Varsti tuli üks noor medvend ja kutsus mind kirurgia poolele. Seal kohtusin jälle osakonnajuhatajaga. Minu juhendaja oli haige.
Täna olid minu juhendajateks osakonnajuhataja ja õde Pirita. : ) Jälgisin huviga pre-op konsultatsiooni kataraktiga patsiendile. Mõne aja möödudes asus osakonnajuhataja mulle silmaosakonda tutvustama. Käisime kõik huvitavad uurimiskabinetid ja opisaalid läbi. Kohtusin paljude uute huvitavate inimestega.Käisime ka riietusruumis kus ma hakkan homsest riietuma! Yehhu ma ei peagi enam mööda alumisi tunneleid matkama. Ja homsest on mul seljas koledate triibuliste riiete asemel ilusad rohelised, ülimugavad kirurgiaosakonna riided. :P
Ülejäänud päeva veetsin Piritaga. Jälgisin veel paari patsiendi konsultatsiooni-minu ülesandeks oli RR mõõtmine ja silmatilkade tilgutamine, lugesin huviga erinevate silmahaiguste brožüüre jne.
Lõunapausi ajal sain tuttavaks ka opitoa õdedega. Mul oli võimalus peale söömist minna opituppa vaatama kuidas patsientidele mingit ainet silmamuna sisse süstitakse. Õõvastuse ning suure põnevusega suundusin opituppa, panin ette maski ja mütsi pähe ja jäin värisevate jalgadega arsti ootama. Jälgisin kuidas õed patsienti ette valmistavad. Kõigepealt nad pesid silma JOODIGA ning seejärel mingi lahusega. Siis hüppas nii muuseas siise arst, pani kätte steriilsed kindad, toppis patsiendile silma peale laiendaja ning teostas süste üüberkiirusega. Ma ei jõudnud midagi seedidagi veel oma peas. Kohe hakkas kergem, et ma ei pidanud nägema midagi nii õõvastavat nagu meil koolis videotes näidati. Siis tuli teine patsient ning sama laks- aga süstimisega läks veits kauem aega.....mul keeras kõik ärevusest sees :D Kui veel paar korda seda protseduuri jälgin asun ise suure joodiga täidetud süstlaga patsiendi silmi puhastama.....:P põnev.
Läksime Piritaga dokumente täitma. Tema dikteeris ja mina kirjutasin. :D Ta räägib ainult soome keeles minuga, nii lahe. Nüüd ma tean mida Kadi tunneb :D Muidugi ma ei saa veel nii palju aru aga hakkab juba vaikselt tulema. Kui mul küsimusi tekib seletab ta mulle inglise keeles. Äkki julgen varsti ka midagi soome keeles häbelikult vastu podiseda.
Päev möödus nii kiiresti. Mingi aeg korrastasime Piritaga ruumid ning istusime ajasime juttu ja ma näitasin talle Irisest fotosid. Ning juba oligi kojumineku aeg.
Kodus vajusin suht kohe magama :P Nüüd on pea palju selgem ja ma hakkan vaikselt oma kirurgia õenduslugu lõpetama. Vb homme.
Vahepeal käisin sakslastega juttu ajamas :D Normaalne. Kui Kadi ja Immy on läinud siis suudan ülejäänud aja üle elada mitte ainult iseenda ja arvutiga suheldes. Ma loodan :D
Vahepeal sain teada, sakslaste käest, et Kadil käis öösel kiirabi. Aga eks ma siis olen lihtsalt suht tühi koht tema jaoks, et mulle öelda. Või võibolla pole see tema joaks nii tähtis. Anyway...loodetavasti on kõik ok.
Homme siis hommikul vara üles ja haiglasse 7.30 neks. Loodetavasti läheb mõni buss 6.45 ajal.
No comments:
Post a Comment