Rahaaaaaa!!! ???? :P

Haiglasse jõudsin u. 7 ajal. Pool tundi vaba aega :D  Panin oma ülimugavad ja ilusad rohelised kirurgiaosakonna riided selga ja läksin kohvi jooma.

Suundusin kabinetti uurima, kes siis täna minu juhendaja on. Sain tuttavaks Anuga, kes oli meelsasti nõus minuga olema. Ta oli täna aula-sairaanhoitaja. Ehk siis tegeles nende patsientidega kes tulid opilt. Valas neile kohvi ja andis juhised koduhoolduseks.

Üks uus chill arst oli kaa täna tööl. Viskas nalja alati ja oli ülipositiivne. Üleüldse on mul jällegi hea tõdeda, et ma sattusin osakonda mis on täis positiivsust. Ja mitte ühtegi mähkmevahetust, patsiendipesu ega megakiiret paanilist jooksmist mööda osakonda.

Istusin lugesin soome keelseid silmakirurgia materjale ja tõlkisin omaette. Nii mõnus....vaid kohvitass oli puudu. Siis kui uued patsiendid tulid, tilgutasin silmatilkasid ning üritasin midagi soome keeles purssida jälle. No hakkab vaikselt tulema. Peab rohkem keeleõpingutele nüüd keskenduma.

Enne äraminekut palus osakonnajuhataja ladu üle vaadata, et homseks oleks kõik vahendid olemas. Tõin siis puudujäävaid asju ning seejärel lammutasin pappkaste.....ehk siis hüppasin nende peal. :D

Jooksin bussile ning koju jõudes vajusin jälle ära....täna oli kuidagi eriti väsitav. Ärgates kutsusin Viktoria endaga poodi kaasa. Jalutasime ja rääkisime. Nende niiöelda kasvataja sõitis tagasi saksamaale nüüd nad ootavad kuni keegi uus saadetakse.

Ülejäänud sakslaste punt oli grillima läinud. Siis kui tagasi jõudsime istusime kööki sööma ja nad jõudsid samal ajal tagasi, ujumisrõngad ja käterätid käes. WTF? Väike šokk tabas meid. Ja nad olidki ujumas käinud. Brrr mulle piisab vaid ette kujutada kui külm vesi võis olla....ja juba hakkabki külm.

Täna on õppimisevaba päev. Ei jõua. Homme üritan siis oma kirurgiaga ühele poole lõpuks saada.

Vahepeal chekkasin oma pangaarvet, mis oli peaaegu tühi. Õnneks lubas Kristjan kanda ja ma saan homme kahe kuu arve ära tasuda. Protsendid on kaa juba peal :D Irw. Aga masendusse pole mõtet langeda. Graeme jättis ketšupt ja makarone ju veel on. Hakkasin nii naerma kui Kristjan meie suurt siiamikassi kassat kodus raputas ja õnnelikult kommenteeris....näed raha lendab! :D Mul on nii hea meel, et me suudame üheskoos alati positiivsed olla. Ma nii igatsen teda! Kuiiiii väga ma tahaks kallistada teda ja Irist ja ema....

Homme tuleb Imogen. Ma ei  jõua teda ära oodata. Ja siis 4 vaba päeva. Hmmm....peab midagi huvitavat välja mõtlema ja tegema.....midagi sellist milleks raha pole vaja :D

Aivo pakkus välja, et ta kingib mulle sünnipäevaks telgi, et ma ei peaks lageda taeva all ketšupipudel kaisus magama. :D Ja siis mõmmi siia saatma, et ta mulle süüa teeks. Oiijah...unistada ju võib.

Ok. Loodetavasti läheb homne päev kiiresti! :)

Esimene päev silmaosakonnas :P

Öösel magasin nii halvasti. Krdi sakslased ei mõista köögi mikrokat kasutada ja peavad siinsamas minu seina taga asuvat "triikimistoa" mikrokat kasutama ja siis veel rääkima nii kõva häälega!
Hommikul venisin kööki, jõin ühe kohvi ning läksin põnevusega praktikale uude osakonda. Bussipeatuses ning teel haiglasse ajasin juttu sakslaste kasvatajaga.
Osakonda saabudes ei näinud ma ühtegi tuttavat nägu, ei oma juhendajat ega ka osakonnajuhatajat. Otsustasin seista seal kabineti kõrval ning oodata. Varsti tuli üks noor medvend ja kutsus mind kirurgia poolele. Seal kohtusin jälle osakonnajuhatajaga. Minu juhendaja oli haige.
Täna olid minu juhendajateks osakonnajuhataja ja õde Pirita. : ) Jälgisin huviga pre-op konsultatsiooni kataraktiga patsiendile. Mõne aja möödudes asus osakonnajuhataja mulle silmaosakonda tutvustama. Käisime kõik huvitavad uurimiskabinetid ja opisaalid läbi. Kohtusin paljude uute huvitavate inimestega.Käisime ka riietusruumis kus ma hakkan homsest riietuma! Yehhu ma ei peagi enam mööda alumisi tunneleid matkama. Ja homsest on mul seljas koledate triibuliste riiete asemel ilusad rohelised, ülimugavad kirurgiaosakonna riided. :P
Ülejäänud päeva veetsin Piritaga. Jälgisin veel paari patsiendi konsultatsiooni-minu ülesandeks oli RR mõõtmine ja silmatilkade tilgutamine, lugesin huviga erinevate silmahaiguste brožüüre jne.
Lõunapausi ajal sain tuttavaks ka opitoa õdedega. Mul oli võimalus peale söömist minna opituppa vaatama kuidas patsientidele mingit ainet silmamuna sisse süstitakse. Õõvastuse ning suure põnevusega suundusin opituppa, panin ette maski ja mütsi pähe ja jäin värisevate jalgadega arsti ootama. Jälgisin kuidas õed patsienti ette valmistavad. Kõigepealt nad pesid silma JOODIGA ning seejärel mingi lahusega. Siis hüppas  nii muuseas siise arst, pani kätte steriilsed kindad, toppis patsiendile silma peale laiendaja ning teostas süste üüberkiirusega. Ma ei jõudnud midagi seedidagi veel oma peas. Kohe hakkas kergem, et ma ei pidanud nägema midagi nii õõvastavat nagu meil koolis videotes näidati. Siis tuli teine patsient ning sama laks- aga süstimisega läks veits kauem aega.....mul keeras kõik ärevusest sees :D Kui veel paar korda seda protseduuri jälgin asun ise suure joodiga täidetud süstlaga patsiendi silmi puhastama.....:P põnev.
Läksime Piritaga dokumente täitma. Tema dikteeris ja mina kirjutasin. :D Ta räägib ainult soome keeles minuga, nii lahe. Nüüd ma tean mida Kadi tunneb :D Muidugi ma ei saa veel nii palju aru aga hakkab juba vaikselt tulema. Kui mul küsimusi tekib seletab ta mulle inglise keeles. Äkki julgen varsti ka midagi soome keeles häbelikult vastu podiseda.
Päev möödus nii kiiresti. Mingi aeg korrastasime Piritaga ruumid ning istusime ajasime juttu ja ma näitasin talle Irisest fotosid. Ning juba oligi kojumineku aeg.
Kodus vajusin suht kohe magama :P Nüüd on pea palju selgem ja ma hakkan vaikselt oma kirurgia õenduslugu lõpetama. Vb homme. 
Vahepeal käisin sakslastega juttu ajamas :D Normaalne. Kui Kadi ja Immy on läinud siis suudan ülejäänud aja üle elada mitte ainult iseenda ja arvutiga suheldes. Ma loodan :D
Vahepeal sain teada, sakslaste käest, et Kadil käis öösel kiirabi. Aga eks ma siis olen lihtsalt suht tühi koht tema jaoks, et mulle öelda. Või võibolla pole see tema joaks nii tähtis. Anyway...loodetavasti on kõik ok.
Homme siis hommikul vara üles ja haiglasse 7.30 neks. Loodetavasti läheb mõni buss 6.45 ajal.

Reede ja nädalavahetus 11-13-05

Natuke neljapäevast kaa. Käisime tattoosalongis Immyle tatoveeringut tegemas. Pidime kohal olema 19.30 aga kuna Graeme oma tüdrukuga olid just ühika ette autoga jõudnud viitsisid nad meid linna visata. Jõudsime nii vara, et prantsatasime alguses bussipeatusse juttu ajama ning siis selle taha suurele ilusale muruplatsile. Ilm oli võrratu! Päike paistis ja väljas oli nii soe. Vatrasime nii palju, et ei saanudki aru, kui kell oli juba 19. Vahepeal õnnestus meil Betty maha matta, kuid viimasel hetkel hakkas temast ikka kahju ja Immy võttis ta kaasa.

Tattoosalongis istusime juba tuttavale nahkdiivanile ja jäime Immy korda ootama. Tattoomeister rääkis parasjagu mingi piffiga juttu, kes oli endale vist tattoo  lasknud teha. Siis ta ütles meile, et käib ruttu poes, kuna ta pole midagi söönud. Ootasime siis edasi.....varsti tuli ta tagasi ja läks häbelikult sööma. Varsti tuli ka Riku. Tattoomeister hakkas alles Immy tattood ümber joonistama. Istusime siis seal nagu kolm jobu mingi kaks tundi, vahtisime ajakirjasid ajasime juttu ja vahepeal isegi üritasime end magama sättida. Peale mõningat passimist jõudis kätte Immy tattootegemise aeg. :P Immy läks närvi :D

Kui tattood tegema hakati talus ta seda päris hästi, vahepeal krimpsutas ainult nägu. Terve selle aja vatras tattoomeister meile igasuguseid jutte oma elust jne...nii, et igav ei hakanud.  

 Kui tattoo valmis sai saime ka arve teada....:O :O 200 eurot! No nüüd kadus mul küll tattootegemise isu soomes vähemalt ära. Kuna kaardiga ei saanud maksta kõndisime pangaautomaati otsima. Õnneks oli Riku meiega,kes teadis täpselt kus automaat asub. Ma olin natuke tattoomeistri peale kuri, kuna lõppkokkuvõttes ta ikkagi ei teinud seda, mida me palusime. Me tahtsime 3D roosi aga saime ikka nagi lapse joonistatud. Õnneks nägi tattoo siiski päris šeff välja ja mis peamine- Immy oli rahul.

Kui raha ära maksime kõndisime ühest pubist mööda kus me lootsime kanatiibu saada. Riku läks koju ja me otsustasime Immyga sisse astuda kuna kõhud olid NII tühjad. Istusime kohale ja valisime suupistevaagna välja ning kui tellima hakkasime selgus, et köök on kinni. Õnneks oli sealsamas lähedal grillputka kust me saime friikaid ja kebabi koju kaasa osta. Ruttasime takso peale. Koju jõudes istusime veel köögis ajasime sakslaste ja Fionaga juttu ning vaatasime natuke telekat.

Reedel läksin viimast päeva nefroloogia osakonda praktikale. Päev möödus päris kiiresti, sest käed olid tööd täis. Lõuna ajal panin suure Eesti lipuvärvides Kalevi kommikarbi lauale.Olin lõunasöögi koju jätnud ja me läksime Mariga alla kohvikusse süüa ostma, kuid milline pettumus- kohvik oli täna varem kinni pandud :D Tegin endale köögis ühe võileiba, võtsin ühe jogurti ja sõin kaks Kalevi kommi. Peale söömist näitasin Marile praktikapäevikut ja seletasin mida ja kuidas ta täitma peab. Kuue paiku võtsin kõikide patsientide näidud. : )  
 Üks uus medvend oli osakonda juurde tekkinud....Heikki. Ta on eestlane ja tal on eestlasest naine kaa. Ta vatras mulle pidevalt, et mul ei ole mõtet Eestis elada ja, et perel oleks parem siis peab mujale kolima jne jne.....siis ta küsis miljon küsimust Eestis õeks õppimise kohta jne. Nagu ma ise ei teaks, et õena töötamine Eestis on peaaegu võrdväärne enesetapuga.

Sain töölt lahti enne kaheksat ja jooksin 19.45 bussile.Õues sadas rämedat padukat. Täna pidi toimuma šotlaste Graeme’i ja Fiona ärasaatmispidu saunaruumis. Kodus ütles Fiona, et Graeme pole veel oma tüdrukuga jõudnus. Ta ei teadnud midagi sellest peost. Olime eelnevalt Immyga Tiimarist erinevaid peodekoratsioone (piraaditaldrikuid ja tasse ja õhupalle janejne) ostnud ja ta kaunistas saunaruumi nendega. Nii kahju, et ma Graemi nägu ei näinud kui ta saunaruumi sisenes. Teised rääkisid, et ta oli nii liigutatud, et pidi peaaegu nutma hakkama. Ma käisin ruttu dushi all, tõmbasin kleidi selga ja siis tuli Kadi ühikasse, et mahlasid võtta meie arbuusi Viru Valge kokside tarbeks :P. Läksime koos peole.

All saunaruumis polnudki eriti rahvast. Enamus vaatasid üleval köögis hokit. Istusime natukene all ja siis kui mõned kokteilid olid sees hakkasime edasi-tagasi ülemise köögi ja alumise ruumi vahel jooksma. Olime Kadiga nii näljased. Otsisime paaniliselt pizzat :D. 

Kalli Fionaga.

Ja pidu läks lahti ! :D Rahvas tantsis ja kõikidel oli hea tuju. Tuli välja, et ühikas elab veel kaks vene tüdrukut. Kui ma nende koridori vahepeal eksisin siis nad kutsusid mind oma tuppa ning üks sakslastest Julia, kes oli tegelikult venelane rõõmustas, et ma oskan vene keelt.

 Rahvas tantsis ja möllas. Eriti need vene tüdrukud kes pingutasid vägagi oma liigutustega üle. Isegi mina ei suuda nii üle pingutada :D

Mingi aeg liikusime kõik viimase bussiga linna. Pidime alguses Solosse minema ning siis Amarillosse. Peaaegu terve buss oli meie ühikate rahvast täis. Ma ei suuda siiamaani uskuda, et sakslased tulid kaa kaasa! Me olime nii kategooriliselt selle vastu, et nad jooksid alkoholi kuna teadsime, et see on neile keelatud. Sellel õhtul aga oli täiesti ükskõik. Kõik olid omavahel sõbrad. :D Bussis üritasime nendega saksa keeles suhelda....kuigi jah enamus olid Rammsteini laulusõnad ja mõned sõnad mida ma kutsekas õppisin. Ja napakas fotosessioon hakkas pihta.

Linna jõudes, tuli välja, et Solosse minekut ei ole ja, et minnakse otse Amarillosse. Mis seal ikka, läksime kaa. Siis kui turvameheni jõudsin, ei sobinud neile minu üliõpilaskaardid ja ma avastasin õudusega, et olin Id-kaardi koju jätnud. Õnneks neile sobis ka minu vana katkine Id-kaart.

Pidu oli täitsa ok. Rockisaal ainult vedas alt ja Dj-d polnudki ning seal tuli automaatselt liiga palju crapi vahele. Vahepeal tõmbasime sakslased (uuga-buuga suure tüübiga) sinna ja tantsisime Kadiga laval Rammsteini- Moscow järgi ning lõugasime venekeelset refrääni nii kuis jaksasime.

Ülejäänud aja veetsime põhimõtteliselt pop- tantsumuusika saalis. :) Vahepeal käisime restoranis ning Kadil õnnestus samuti Amarillo kuulus ülihea burger ära proovida. Graemil hakkas nii halb(ülejoomine:D), et siis kui talle MEGA XL burger ette toodi jooksis ta vetsu oksendama. Tema viimane õhtu Amarillos ja ilma burgerita ? :D Vahepeal jooksime meeste peldikusse kontrollima kas ta ikka elab.....nii poole tunni möödudes. Kuid me ei leidnud teda sealt. Tagasiteel läksime 90-ndate saali tantsima :D Ja ei saanudki sealt niipea minema, sest nii head muusikat lasti.

Varsti hakkasime koju liikuma. Fiona kutsus takso. Taksot oodates tekkis mul nii suur igatsus Kristjani järgi, et vajusin masekasse. Õnneks läks see kodus üle.....kuna tsirkus alles algas.....:D

Probleem tekkis Graemiga, kellel oli nii paha olla, et ta kallistas wc-potti. Üritasime tema tüdrukule siiski mugavad magamisolud luua ja otsustasime köögist diivani Graemi tuppa tassida. Toani jõudes tuli välja, et see ei mahu uksest sisse :D Me naersime seal kõik nagu napakad teismelised. Võtsime siis vaid diivanipadjad pealt ja viisime ülejäänud diivaniosa kööki tagasi. Kui Graemit tema voodisse aitasime sonis ta meile midagi soome keeles vastu. :D

Imogen jooksis rinnahoidjate väel ringi :D Mul õnnestus kuidagi tema toas tasakaal kaotada ja ma olekski nagu post maha prantsatanud aga õnneks Riku püüdis mu kinni ja pehmendas mu maandumist :D Nii ma siis lebotasin seal Immy toas ja laulsin Ricki Martinit- Uno, dos, tres. :D WTF? Kui püsti sain siis tantsisin koridoris samal ajal seda laulu lauldes.

Enne magamaminekut kiusasin veel Kristjanit telefonis, et kui ta siia ei tule siis pistan oma pea Langinkoskisse. Purjus inimese rumal jutt :D 

Tattoo and piercing day :D (Not for me....yet?)

Hommikul ärkasin 11.30 paiku ja sattusin pisut paanikasse, kuna Immy ja Fiona pidid täna kella 12neks tatoo-salongi minema ja ma tahtsin nendega kaasa minna. Immy tahab tattood teha ja Fiona keeleneeti. Õnneks olid nad veel kodus. Ruttasin kööki, et ruttu midagi hamba alla pista.
Sõitsime linna. Tattoo salongis tervitas meid tatoveeritud (what a surprise) meeldiv naisterahvas. Uurisime närviliselt tattoo-ajakirju ning mõne minuti pärast suundusime Fionale keeleneeti tegema. Ohhhh God....me olime Imogeniga vist rohkem närvis kui Fiona. Filmisime ja pildistasime seda jubedat protseduuri. Vaatamata sellele, et see käis kähku oli ikkagi väga valus vaadata. Peale seda kui neet oli paigas, küsis selle tegija....."Do you want to get the another one?" Like...whaaaat? :D Lase inimsesel toibuda kõigepealt. :D Kaks keeleneeti....mm..
Samal ajal tatoveeriti teises ruumis ühte naisterahvast....see hääl....dzzzzz
Vaatasime edasi ajakirju. Siis tuli üks lahe tattoomeister. Ta oli päris vist kusagilt Hispaaniast või noh.....igatahes kusagilt sealtkandist. Ülilahe inimene. Istusime maha ja arutasime Immy tattoo üle. Ta tahab teha endale ankrut koos lindudega....igatahes päris kena tattoo. Seletasime talle idee ning ta palus kella kuueks tagasi tulla. Kell oli umbes 13.
Sõitsime Fioanaga haiglasse, ta tahtis oma juhendajate juures veel käia ja oma kapist asjad võtta. Suundusime esimesena polikliinukusse. Kadi on praegu seal praktikal. Ajasime natuke juttu Fiona endise juhendaja Irisega (ta on ülichill!). Nägime Kadit kaa! Käed olid tööd täis. Seega ei jäänud segama ja suundusime edasi esmaabi osakonda, sealsete endiste Fiona juhendajate juurde. Seal oli samuti väga lahe. Seejärel läksime haiglakohvikusse ja saime Graemiga kokku. Istusime veidike seal ajasime juttu. Siis sõitis Fiona koju õppima ja meie Immyga linna peale kolama.
Bussipeatuses unistasime hiina toidust. Tee peal nägime ühte hiina restorani ja otsustasime sinna sööma minna. Restoran nägi päris kena välja. Meid tuli teenindama üks hiinlanna, kes ei rääkinud üldse inglise keelt. Üritasime tellida veiseliha ahju- või friikartulitega kuid ta ei saanud meist ilmselt aru ja meile toodi hunnik riisi koos curry-veiseliha ja aedviljadega. Eine juurde kuulus veel päris hea kanasupp, hiidkrevetid ja kana taignas, ning magustoit- friteeritud banaan taignas koos jäätisega. Kui me olime enamuse sellest ära söönud tundsime end kui vatti täis topitud padjad :D

Seejärel otsisime üles Tiimari, et Graemi ja Fiona üllatuspeo jaoks taldrikuid-topse jne....stuffi osta. Ostsime neile mõlemale läikivad mütsikesed kaa :D
Lõpuks suundusime tagasi tattoo-salongi. Nii põnev oli....tahtsime jubedalt juba näha joonistatud pilti. See tattoomeister oli seal üksi. Pilt oli päris hea. Ta oli sinna paar detaili lisanud....roosi. Kuid meile ei meeldinud eriti linnud. Need nägid välja nagu oleks need joonistanud mõni 3-aastane. Arutasime tattoode üle ja ajasime niisama temaga juttu peaaegu kaks tundi. Päris lahe inimene on. Ta ütles, et me oleme siiamaani tema lõbusaimad kliendid. :D Tattood läheme tegema homme õhtul. :P Tahaksin endale kaa teha....aga jään vist ootama seda "klikki" oma peas. Krabasin 4 tattoo-ajakirja inspiratsiooni kogumiseks kaasa.
Jalutasime veel linna peal ja ostsime jäätist. Samal ajal tuli buss. Üritasime bussile joosta aga bussijuht sulges uksed ja sõitis minema nähes jäätiseid meie käes :D Oh well. Istusime parki ja nautisime jäätist ja päikest.
Läksime veel Pasaati toidupoest läbi ja ostsime snäkke reedese peo tarbes ja niisama toitu külmkappi.
Bussipeatuses nägime kõrvalühika hispaanlasi. Ka nemad plaanivad reedel sauna-peoruumis pidu korraldada, kuna keegi neist vist sõidab ära ja ühel on sünnipäev. Nad küsisid, et mida on vaja veel juurde osta.  Bussis tuli nii hull väsimus peale. Arutasime teepeal, et kui koju jõuame läheme kohe üles filmi vaatama, et mitte oma toas ära vajuda.
Eile nägime õues Fionaga kuidas kaks sakslast läksid õlakotiga kõrvalühikasse. Fiona nägi ühe tüdruku kotis pudelit. Neil on keelatud alkoholi joomine seega nad joovad nüüd kõrvalühikas, et me nende peale ei kaebaks. Ja täna jälle ! Siidripurk käes. Loodetavasti nad ei muutu agressiivseks.
Vaatasime üleval köögis King Speechi. Muutsime mõtetes natuke Immy tattood. Minu arvates võiks roos olla natuke rohkem ROOS ja linnud veel enam LINNUD. :D Ei teagi kuidas seda homme tattoosalongis seletada. :D

Eile käisime koolis koosolekul millest võtsid osa mõned haiglatöötajad, Anna-Maija, Sari, Kylmälä ja üks lahe šoti õppejõud. Samuti ühinesid ka Fiona ja Graeme poole koosoleku ajal. :D Arutati välisüliõpilaste tegemisi ja probleeme jne. Päris lahe oli. Minu tulevane juhendaja silmaosakonnast oli kaa. Ta tundub päris tore olevat.
Hommikul olin ma 5 B osakonnas koos Sariga ning hiljem ütles minu osakonna juhataja, et ma võin minna dialüüsiosakonda. Seal oli päris lahe. Jälle rõõmsameelsed toredad inimesed. Kui Anna-Maija tuli käisime ka silmaosakonnas. Tutvusin oma uue mentoriga ja ajasime juttu selle osakonna juhatajaga. ÜLIVINGED inimesed. Tahan juba sinna. Minu jaoks pandi isegi opitoa riided valmis, öeldi, et ma näen neid päris palju ja saan assisteerida. Cant wait!

Laupäev 05.05.-07.05

Magasin pool päeva :P
Õhtupoole koputas Imogen minu uksele ja küsis kas ma tahan temaga Riku poole grillima minna. Kuna nagunii midagi targemat polnud teha (kes see laupäeval õpib :D) olin nõus. Sõin ruttu oma hommikusöögi kell 18.00 õhtul ja ruttasin dushi alla. Imogen jooksis samal ajal poodi, et meile siidrit osta. Riku pidi meile tunni aja pärast takso kutsuma ühika ette.
Ruttu seadsin end valmis. Kui Immy poest suure siidrikotiga jõudis olin ma juba valmis. Varsti tuligi takso. Õnneks oli Riku taksojuhile õige asukoha öelnud.
Grill toimus ühika taga. Kõik see sama soomlaste lõbus seltskond, kes oli Juuso sünnipäeval oli kohal. Tegime siidri lahti ja juba 5 min pärast tundsime end nagu oleksime juba mitu tundi seal istunud. Oii mulle meeldivad sellised vabad kompleksivabad inimesed. Nalja sai väga palju. Grill-liha ja vorstid olid samuti viimasepeal. Muidugi käis ringi ka Jägermaister ning mingi alguses magus ja hiljem piprane jook.....draakon oli peale joonistatud. Ma proovisin natukene, aga polnud just minu maitse.....nagu toiduõli kuhu oli kruusitäis pipart sisse raputatud. Muusika oli kaa hea :) Ikka soomerock ! Ja siis vahepeal mingi naljakas "rytmimuna" laul mida kõik rõõmsalt kaasa laulsid. :P Vahepeal käisime ühikas vetsus. Kuna paberit ei olnud siis ma laulsin Shakira "Whenever-wherever" ja sheikisin :D Immy otsustas samamoodi käituda ja kui ta seal ülivalju häälega laulis kõndis mingi tüüp mööda ja naeris häbelikult. :D  Kui me välja tagasi tahtsime minna siis eksisime uksega ja astusime hoopis rõdule. Kõik rahvas vaatas parasjagu meie suunas. No vähemalt said inimesed meie üle naerda. :D
Õhtupoole liikusime Riku poole tuppa. Pressisime end üliväiksesse tuppa kus oli ülisuur telekas ja head kõlarid. Terve õhtu kuulasime head rockimuusikat ning igaüks sai oma soovilugusid panna. Mmm...mulle nii meeldis. :P Immy soovilooks oli Abba- Chicitita :D Einoh seda laulsime kaa rõõmsalt kaasa :P Siis mingi aeg lauldi hümni ja kõik seisid püsti :D Mida õhtu edasi seda enam liikusid jutud Amarillosse mineku suunas. Ma olin aga nii koduste riietega:D Aga savi. Amarillosse ma minna ei tahtnud niisis liikus enamus rahvast Solosse. Hüppasime Immyga kohe tantsupõrandale ja olime hea 90ndate muusika lummuses, hiljem lasti ka tänapäeva kuulsamaid lugusid. Otsisime Riku üles ja istuseme lauda. Rahvas oli igal pool laiali, kes Solos ja kes Amarillos. Tantsisime veel paar tantsu ja läksime Amarillosse. Esimese asjana otsisime Graemi üles, ta oli parasjagu Amarillo restos ja mul õnnestus lõpuks ometi kuulus Amarillo burger ära proovida. See oli tõesti TAEVALIK.....orgasmic-burger, nagu Graeme ütleb :D

 Graeme oli nii väsinud pärast söömist, et vajus ära magama. :D Vaesekene. Tema tüdruk (kellega ta soomes tuttavaks sai) vaatas nördinult kõrvallauast :D Hiljem suutsime ta ikka üles äratada ja tema tüdruk oma sõbrannaga kolisid meie lauda. Ajasime veits juttu ja nad liikusid koju. Meie aga liikusime tantupõrandale. Otsisime ülejäänud rahva üles ja tantsisime mitu tundi järjest.Nii hea !

Koju liikusime 3 paiku.
Riku tuli kaa meie ühikasse. Kodus otsustasime veel Towerit mängida ja arvutist kõvasti Du Hasti kuulata. Ehitasime siiamaani kõrgeima torni. Purjuspeaga õnnestub paremini.

Ma olin nii väsinud, et 5 ajal hommikul vajusin sekundipealt ära.
Järmine päev ronisin 15 ajal kööki ja valmistasin pasta-bologneset. Pakkusin Immyle ja Rikule, ja me vaatasime koos hokit. Soomlased võitsid!
Õhtul vaatasime üleval köögis(!!!-kuna sakslased hõivasid meie köögi) Immy ja Kadiga alguses "Shutter Islandit" ning seejärel "Butterfly effecti". Filmi kõrvale valmistasin mõnusa juustu-vorstiomleti. :P Vahepeal jõudis ka Fiona tagasi! Yee!
Plaanime Graemile ja Fionale üllatuspidu korraldada reedel, kuna nad lahkuvad soomest nädalavahetusel. Fiona juba teab.....nii et üritame Graemit üllatada!

Täna 7.05 olen lõpuks alustanud oma kirurgia iseseisva tööga. Loodetavasti homme õnnestub lõpetada.

04.05.2012

04.05.

Vahepeal siis Eestis käidud :P Nii mõnus puhkus oli.

29.04 oli praktikal minu juhendajaks Paula. Päris hea päev oli. Mul õnnestus isegi esmakordselt täiesti iseseisvalt kanüül paigaldada. Sellest võib sõltuvusse sattuda :D Päris hea tunne oli ikka kui see õnnestus nii nagu vaja! I wanna do thaaat again!

Anna Maija käis kaa haiglas. Tuli välja, et see mees kellele ma kanüüli paigaldasin oli tema endine õppejõud :D

Peale praksi võtsime oma kohvrid ja põrutasime ruttu bussiga kesklinna bussijaama, et alustada meie ränka teekonda kodumaa poole. Õnneks ei pidanud Helsingi bussi eriti kaua ootama.

Helsingisse jõudes jooksime ruttu kesklinna esimesest ettejuhtuvast restost läbi, ostsime süüa laeva peale ja ruttasime meie armsale Linda line’ile. Ma veendusin uuesti selles, et kui peaaegu terve tee on munakivi tee siis on väga mittekasulik omada suurt ratastega kohvrit ning eriti närvi ajab kui rataste vahele satub mõni väike kivike ning sa pead hambad ristis taluma seda õõvastavat kriginat.  

Laeval nautisime sööki ning tee peal Eestisse ostsime ka ühe piiiisikese mandlilikööri. Ma üritasin olla kaval ja valasin selle Coca-Cola topsi, et liigset tähelepanu vältida. 

Terve tee ajasime juttu ning mängisime Uno-kaarte. Vahepeal kritseldas Kadi aknale Spooky ning alustas Irise joonistamisega kuid sellest sündis hoopis *ittuv metslane. :D Teekond möödus suhteliselt kiiresti.

Tallinnasse jõudes kohtasin Liiviat kes õppis kunagi kutsekas müüaks vist ning me võtsime kolme peale takso ja sõitsime bussijaama. Ning seejärel väga piinarikas teekond Tartusse mis venis ja venis....

Tartus tuli musi bussijaama vastu ning me kõndisime käsikäes koju. Ülim.

Kodus veedetud aeg oli mõnus. Romantika Kristjaniga sushi seltsis....mmm. Lõbus õhtu vanemate seltsis.  Ning „girls night“ Liisbetiga Zavoodis ning seejärel kusagil korbis(Vironia?) selle kõrval. 

Ning pärast seda õnnestus ka Iffuga kokku saada ning lõkke juures juttu ajada. Koju jõudes ootas mind musi. :P Urr..

Vahepeal enne ärasõitu tuli meie ühikasse punt sakslasi. Alguses arvasime, et nad on uued Erasmuse välisüliõpilased. Tervitasime neid ja üritasime juttu ajada. Kuid nad rääkisid saksa keeles vastu ja meil oli raske nendega suhelda. Kui meie üliväsitav teekond Tartu-Kotka lõppes ning me Immi ning Greamiga köögis rääkisime tuli välja, et need sakslased olid köögis kakelnud ja nõusid lõhkunud.Ning nad olid Kadi juustu ära söönud ning paljude teiste elanike toidukraami luba küsimata. Kuulsime niipalju jubedaid lugusid neist, et enam ei julgenud pärast seda kööki kaa minna kui keegi neist seal oli. Otsustasime õppejõududele teatada, et me elame vaimse terrori all. Nad olevat veel mingite mentaalsete probleemidega ning mõned neist ka endised narkomaanid. Great.

Nüüdseks peale seda kui õppejõud neid hoiatasid, et nad peavad normaalselt käituma muidu lendavad siit on nad end kokku võtnud ning äkitselt on mõnedel neist ka inglise keel meenunud, väljaarvatud ühel SUUREL tüdrukul(Hooga-Booga girl), kes vaatamata sellele, et me saksa keelt ei oska, teades sellest ikka karmi saksa keelt meile näkku tulistas. Täna rääkis Anne-Heikka, et neil ei ole lubatud siin juua alkoholi ning isegi šokolaadi ja jäätist süüa. Nad on siin ümberkasvatamise programmi raames.

Täna käisime Kadiga koolis ning saime Anna- Maijaga kokku. Me pidime minema mingile koosolekule mis oli mõeldud välismaa noortele kes tahavad töötada soomes. Kahjuks ei saanud me seda Timot kätte kes pidi koosoleku korraldama, kuid õnneks toimub koosolek siiski järgmisel nädalal. Siis käisime Pasaatis terve ülejäänud päeva ringi lootes midagi ilusat osta. Siis ma veel ei teadnud, et ma ei saa isegi toidupoes enam kaardiga maksta :D Õnneks oli musi mulle veidi raha kaasa andnud (AITÄH kallis) ja ma ei seisnud kassas nagu napakas teadmata kuidas edasi käituda. Pasaatist ostsin endale Toweri mängu. See on nii hea ja kaasahaarav!

Õhtul pidi toimuma meie köögis sakslaste ja hispaanlaste „omletipidu“ kuhu olime kutsutud ka meie.  Istusime Immyga köögis ja jõime Eesti Gin long drink’i , vaatasime hokit ja mängisime Towerit. 

Hiljem tuli välja, et rahvas kokkab hoopis kõrvalühikas.

Otsustasime Kadi ja Immyga sinna minna. No omletipeost oli asi ikka päääris kaugel. Kokkamine toimus kusagil teise korruse ülipisikeses köögis. Esimene vaatepilt oli kohe see kuidas mingid Cuba kutid hööritasid oma puusadega. Lauad olid paksult alkoholi täis. Enamus oli muidugi juba joodud. Toitu valmistati kaa. Kutid valmistasid ette vägagi isuäratava kana ja panid selle ahju. Kuna pliit oli seina taga ei näinudki ma päris täpselt mida nad sinna juurde veel valmistasid. Kokapluus oli igaljuhul ühel tüübil seljas :DVahepeal toodi meile prooviks praetud sealiha(pigem peki)tükikesi. Ja sakslased kellel polnud lubatud juua alkoholi ega süüa midagi magusat jõid koos oma kasvatajaga rummi. Fine!  Mingi aeg võttis Immy plasttaldrikud ja me läksime alla lauda katma. Katsime hoolikalt laua ja jäime toitu ootama. Toitu aga ei tulnud ja ei tulnud. Väga masendav ja alandav tunne oli :D Aga me naersime koos selle üle. :D

 Otsustasime üleval käia ja uurida mis toimud. Meile jooksis trepi peal vastu kutt kes ütles, et söömine toimub üleval. Piilusin korraks kööki....köök oli paksult sigaretisuitsu täis (MIKS ALARM TÖÖLE EI HAKANUD????) ja polnud absoluutselt tõmmet sinna tagasi.  Läksime Immy ja Kadiga tuppa ja tegime ise endale süüa. Pizzat :D Siis vaatasime koos filmi „Orphan“  ning öösel kobisime magama. Film oli päris hea. Üks koht oli nii õudne, et pistsime kõik kooris kiljuma....hea, et sakslased kõrvalühikas olid. Enne magamaminekut laulsin veel ühele sakslasele Shni-Shna-Shnapit !:P

Hea mõtte päev!

Täna magasin sisse  ! :D Ise pidin alles kella kaheks praksi minema. Äratuskell ei helisenud, sest aku oli tühi. Ärkasin mingi natuke enne 13.00. Ja ruttu midagi hamba alla ja pidigi bussipeatusse jooksma.
Ilm oli nii super ilus. Istusin bussipeatuses ja unistasin sellest, et tahaks Tartus lapse ja mehega jalutada. Ja järjest rohkem hakkasin koju tahtma.
Haiglasse jõudes tuli välja, et Mari on koosolekul kella kolmeni. Läksin otsisin Kadi üles ja küsisin, et mis ta arvab, kui läheks homme koju! Kadi oli nõus. :D Homme siis KOJU!
Läksin Mare juurde juttu ajama. Kell 14.45 läksin tagasi oma osakonda. Varsti tuligi Mari. Üks uus praktikant tuli kaa täna. Hästi lahe tüdruk.Hästi abivalmis. Võtsime koos temaga patsientidelt näite.
Mingi hetk kui me kabinetis istusime hakkas keegi dushiruumis karjuma. Jooksime kõik sinna. Üks vana onu oli ümber kukkunud. Aitasime ta püsti.
Tahtsin tegelikult üllatuse musile valmistada Eesti tulekuga, et ilmun lihtsalt ukse taha. Muska hakkas telefonis rääkima, et nad nädalavahetusel vanematega maale ja, et ta saadab mulle homme raha.No ma ei kannatanud välja ja ütlesin, et ta saab selle homme öösel mulle ise üle anda. Vaikus. Ütlesin, et tulen homme mõneks ajaks koju. Musi oli õnnelik :) Mina kaa!
Tegelesin täna jälle i/v antibiootikumidega.Tabletid pani teine praktikant. Nii vaikne päev oli ja nii vähe patsiente.
Mari lasi mu natuke varem ära kuna ta teadis, et ma pean veel pakkima. Jõudsin veel poestki läbi käia.
Kodus broneerisime Linda Line'ile piletid. Homme siis minek!
Pakkisin asjad kaa ära. Ei jõua homset õhtut ära oodata..... (L)